30. oktoobril 1866 pühitseti piiskopliku talituse ja piduliku jumalateenistusega sisse Viljandi maakirik, mis hakkas kandma püha Pauluse nime. Tollest päevast tänaseni on kirik ja kogudus läbi elanud rõõmu ja muret, õnne ja õnnetust, mis Eestile ja Viljandimaale osaks sai. Kogudus pole palju vanem kui kirik (Viljandi maakogudus asutati 1860. aastal). Mõlema kohta on säilinud üsna ülevaatlik arhiivimaterjali kogu. Kõige vanem dokument pärineb 1860. aastast. See on kihelkonnakonvendi otsus jagada senine suur Viljandi kogudus alates 1860. aasta 31.maist kaheks - linna- ja maakoguduseks. Esimeseks maakoguduse õpetajaks valiti Pauluse kiriku ehitamise mõtte algataja Ferdinand Hörschelmann, kes seni oli teeninud Viljandi Jaani koguduse abiõpetajana. Tema hoole all valmiski praegune pühakoda.
Pauluse kiriku projekteeris arhitekt Franz Block. 27. novembril 1863 astus ta ehituse juhataja kohalt tagasi, ameti võttis üle tema Viljandist pärit noor ametivend Mathias von Holst, kes viis ehituse lõpule.
Kiriku nurgakivi pandi 1863. aasta 29. juunil. Selle päeva laululeht on säilinud koguduse arhiivis. Ehitati pisut üle kolme aasta ning täna võime imetleda kunagiste meistrite kaunist tööd ja tänada Jumalat selle eest, et Ta on mitmetes sõdades ja tagakiusamise ajal lubanud sel pühakojal püsima jääda.
0 comments:
Post a Comment