Ootamist on mitut sorti. Üks on selline ootamine, millel ei ole algust ega otsa. See on nagu siis, kui tahaks olla mujal ja teha midagi hoopis muud. See teeb kärsituks, rahulolematuks ja veidi ehk tigedakski. Kui selline tunne tekib, siis vahel öeldakse: „mul on närvid läbi“. Tegelikult ei pruugi nii olla. Inimesed on lihtsalt tülpinud sellest, et kõik on ükskõik ja miski ei muutu. Elu tundub üksluine ja igav. Aeg aga läheb omasoodu.
Hoopis teine asi on oodata kedagi, kelle saabumisega läheb tuju heaks. See on magus ootus. Ärevus on hinges ja päris tavalised sündmused muutuvad ühtäkki tähendusrikkaks ja rõõmsaks. Inimesed paistavad hoopis lahkemate ja sõbralikumatena. See on tunne, et tahaks head teha ja jagada inimeseks olemise imelist saladust teistega ja üheskoos. Sellisel ootamisel on algus ja ots. On tulemine ja pärale jõudmine. Advendiaeg on võetud meie emakeelde ladinakeelsest sõnast adventus, mis tähendab tõlkes: saabumine, tulemine.
Advendiaeg on siis kellegi tulemise aeg. Tulemas on keegi, kes mõistab igatsusi ja lootusi. Jeesuse Kristuse sündimisega sai ilmsiks Jumala meelevald valitseda mitte jõu ega rõhumisega, vaid kannatlikkuse ja armastusega.
Küünalde süütamine on märk rõõmsast ootusest ja sellest, et tahame jagada valgust ja soojust, mõistmist ja hoolimist. Oluline on süüdata teisi küünlaid ja hoida tulukest nõnda, et kale tuul seda ei kustutaks. Hea mõtte, sõna ja teoga saab igaüks anda oma osa jõulumüsteeriumi tegelikkusse.
Allan Praats
EELK Viljandi Pauluse koguduse õpetaja
Advendiajal AD 2011
Kantselei on avatud: T-R 10 – 15
Arveldusarved:
SEB Ppank: 103 02 007 15 2005
Swedbank: 221039206829
Täname annetuse eest!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment