EELK Viljandi Pauluse Kogudus

Jaanuar 2012

2012-01-19T05:58:00.000-08:00

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões! Ps 86:11
P 1.jaan. k 11.00 Uusaastapäeva missa
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann

K 4.jaan. k 12.00 Keskpäevapalvus

R 6.jaan. k 18.00 Kolmekuningapäeva missa
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann

P 8.jaan. k 11.00 Missa
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann/pühapäevakool/

P 8.jaan. k 18.00 Allianssnädala avateenistus

K 11.jaan. k 12.00 Keskpäevapalvus

L 14.jaan. k 10.00 Kiriku koristamine

P 15.jaan. k 11.00 Missa
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann/pühapäevakool/

P 15.jaan. k 18.00 Allianssnädala lõputeenistus

K 18.jaan. k 12.00 Keskpäevapalvus

P 22.jaan. k 11.00 Missa
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann/pühapäevakool/

K 25.jaan. k 10.00 Kiriku koristamine

K 25.jaan. k 12.00 Keskpäevapalvus

P 29.jaan. k 11.00 Missa
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann, kaasa teenib koguduse segakoor Külli Salumäe juhatusel, kirikukohv/pühapäevakool/

KRISTLIKU LASTEAIARÜHMA RAJAMINE VILJANDISSE –

2011-12-16T03:55:00.000-08:00

MÕELGEM JA TEGUTSEGEM KOOS!

Hea sõber ja kogudusekaaslane, kelle peres on kasvamas lasteaiaealine laps (lapsed)!

Elame juba 20 aastat vabas ja demokraatlikus ühiskonnas – Eesti Vabariigis, mille põhiseaduse § 40 ütleb: „Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.“ Avaramalt mõistetuna tähendab see õigust anda oma lastele usuliste veendumuste ja väärtushinnangute kohast haridust. Põhiseadus ütleb sedagi, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. (§ 37).

Inimene on oma olemuselt religioosne olend – tõsiasi, mida nõukogude võimu ajal kehtinud ametlik ideoloogia on püüdnud meid unustama panna. Demokraatliku ühiskonna alustaladeks olevad põhiväärtused nagu inimelu pühadus ja puutumatus, valikuvabadus hea ja kurja vahel, vastutustundlikkus kaasinimeste ühiskonna ja kogu loodu ees põhinevad kristlikul õpetusel Looja ja loodu vahelisest harmoonilisest suhtest, mis on kujundanud kogu Euroopa, sealhulgas ka Eesti kultuuri läbi sajandite.

Viljandi gümnaasiumides on täna võimalik õppida valikainena usundiõpetust. Ometi algab lapse hoiakute, väärtuste ja vooruste kujundamine juba palju varem. Alles gümnaasiumiastmes religioonialaseid teadmisi pakkudes jätame oma lapsed kõige vastuvõtlikumas eas ilma sellest, mida põlvkonniti on meie maal juba maast-madalast edasi antud ning mis on pannud aluse tulevaste ühiskonnaliikmete ja kodanike hingeharidusele ning eetilisele platvormile.

Tänavu 29. juunil sõlmisid Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Viljandi Jaani ja Pauluse kogudused koostööleppe, mille eesmärgiks on muuhulgas kristlikel väärtustel ja eluhoiakutel põhineva hariduse võimaldamine ning koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kodanikeühendustega kristlike ja rahvuslike väärtuste kujundamisel ning õiglase, inimväärika ja loodushoidliku elukeskkonna loomisel ja säilitamisel.

Koostöölepet täitma asudes teeme ettepaneku ühendada oma mõtted, jõud ja palved kristliku lasteaiarühma moodustamiseks Viljandisse. Oleme valmis moodustama töörühma ning pidama läbirääkimisi Viljandi linnaga selleks, et 2012. aasta sügisest avataks ühes Viljandi lasteaias rühm, kus lisaks koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sätestatule oleks meie lastel võimalik omandada kristliku usu, traditsioonide ja väärtuste aluseid.

Selle sammu astumiseks on meil vaja teada, kas meie kogudustes on huvi ja vajadust kristliku lasteaiarühma moodustamiseks ning kas leidub peresid, kes oleksid valmis oma lapsi sellesse rühma panema. Oleme veendunud, et kristliku hariduse andmine saab toimuda üksnes kodu, lasteaiaõpetajate ning koguduste tihedas koostöös. Peamiseks kasvukeskkonnaks lapsele on tema kodu – vanemad, vanavanemad ning õed-vennad, kogudused näevad oma rolli kristliku kasvatuse edendamisel pigem perekonda toetavas funktsioonis.

Meie nägemus loodavast kristlikust lasteaiarühmast (KL):

• KL tegutseb ühes Viljandi lasteaias, selle toimimise aluspõhimõtted lepitakse kokku Viljandi koguduste ning Viljandi Linnavalitsuse vahel.

• KL-s õppivad lapsed omandavad kõik riiklikus õppekavas sätestatud oskused, neile antav õpetus on samaväärne kõigis teistes rühmades toimuva õppega.

• KL-i õpetajad on lisaks koolieelse lasteasutuse õpetaja kvalifikatsioonile läbinud religioonipedagoogilise koolituse ning kuuluvad kristlikku kogudusse.

• KL-s antav õpetus on oma olemuselt üldkristlik ja oikumeeniline, mitte mõne kindla usutunnistuse veendumusi rõhutav. Seetõttu sobivad KL-s õppima nii luterlastest, baptistidest, katoliiklastest kui kõigist teistest kristlikest peredest pärit lapsed.

• KL on avatud ka nendele lastele, kelle vanemad ei ole end usuliselt määratlenud ega kuulu ühtegi kogudusse, kuid kes aktsepteerivad sellise lasteaiarühma aluseks olevaid põhimõtteid ja kristlikke väärtusi.

• KL-s toimib tihe koostöö õpetajate ja perekondade vahel, selles õppivate laste vanemad on teadlikud lasteaiarühma visioonist, väärtustest ja õppekavast, saavad ning annavad tagasisidet oma lapse arengust ning aitavad kujundada lasteaiarühma traditsioone ja ühiseid ettevõtmisi.

• KL-s toimib tihe koostöö Viljandi kogudustega, korraldatakse õppekäike kirikutesse, koguduste vaimulikud ning laste- ja peretöö juhid on abiks ja toeks religioonialase õpetuse kavandamisel ja läbiviimisel.

• KL-s tutvustatakse lapsi kirikukalendri pühade ja olulisemate kristlike sümbolitega, aidatakse lapsel ja kogu perel läbi igapäevaste hommiku- ja söögipalvuste kujundada oma palveelu ning juurutatakse ja süvendatakse lastes kristlikke voorusi (usk, lootus, armastus, mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus ja õiglus).

Hea sõber! Kristlik lasteaiarühm sünnib Viljandisse juhul, kui Sina seda oluliseks pead, sellesse usud ja selle sündimisse kaasa aitad.

• Kui oled huvitatud kristliku lasteaiarühma rajamisest ning arvad, et Sinu laps või lapsed võiksid niisuguses rühmas õppida,

• kui oled valmis osalema kristliku lasteaiarühma algatustoimkonna töös,

• kui Sul on häid mõtteid, oskusi ja kogemusi, mis sellele ettevõtmisele kaasa aitaksid!

siis palun anna endast teada hiljemalt 9. jaanuariks 2012 Pauluse koguduse kantseleisse, lisades oma kontaktandmed, elukoha ning laste nimed ja vanused:

Kantselei on avatud T-R 10-15

viljandi.pauluse@eelk.ee; tel 56507367 (Jana Kaseoja)

Oled oodatud ka liituma grupiga Kristlik lasteaiarühm Viljandisse Facebookis.

Loodame Sinu eestpalvetele, et Jumal võtaks meie mõtteid ja kavatsusi õnnistada ning näitaks meile teed, mida mööda edasi minna. Üheskoos tegutsedes saavad väikestest asjadest suured.

Õnnistatud jõuluaega ja uut aastat soovides

Allan Praats
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja
allan.praats@gmail.com

Marko Tiitus
Viljandi Jaani koguduse õpetaja
marko.tiitus@eelk.ee

Ilma Sinuta oleks maailm hoopis kõledam ja rõõmutum paik

2011-12-01T03:43:00.000-08:00

Ootamist on mitut sorti. Üks on selline ootamine, millel ei ole algust ega otsa. See on nagu siis, kui tahaks olla mujal ja teha midagi hoopis muud. See teeb kärsituks, rahulolematuks ja veidi ehk tigedakski. Kui selline tunne tekib, siis vahel öeldakse: „mul on närvid läbi“. Tegelikult ei pruugi nii olla. Inimesed on lihtsalt tülpinud sellest, et kõik on ükskõik ja miski ei muutu. Elu tundub üksluine ja igav. Aeg aga läheb omasoodu.

Hoopis teine asi on oodata kedagi, kelle saabumisega läheb tuju heaks. See on magus ootus. Ärevus on hinges ja päris tavalised sündmused muutuvad ühtäkki tähendusrikkaks ja rõõmsaks. Inimesed paistavad hoopis lahkemate ja sõbralikumatena. See on tunne, et tahaks head teha ja jagada inimeseks olemise imelist saladust teistega ja üheskoos. Sellisel ootamisel on algus ja ots. On tulemine ja pärale jõudmine. Advendiaeg on võetud meie emakeelde ladinakeelsest sõnast adventus, mis tähendab tõlkes: saabumine, tulemine.

Advendiaeg on siis kellegi tulemise aeg. Tulemas on keegi, kes mõistab igatsusi ja lootusi. Jeesuse Kristuse sündimisega sai ilmsiks Jumala meelevald valitseda mitte jõu ega rõhumisega, vaid kannatlikkuse ja armastusega.

Küünalde süütamine on märk rõõmsast ootusest ja sellest, et tahame jagada valgust ja soojust, mõistmist ja hoolimist. Oluline on süüdata teisi küünlaid ja hoida tulukest nõnda, et kale tuul seda ei kustutaks. Hea mõtte, sõna ja teoga saab igaüks anda oma osa jõulumüsteeriumi tegelikkusse.

Allan Praats
EELK Viljandi Pauluse koguduse õpetaja
Advendiajal AD 2011

Kantselei on avatud: T-R 10 – 15

Arveldusarved:
SEB Ppank: 103 02 007 15 2005
Swedbank: 221039206829

Täname annetuse eest!

Advendi ja jõulupühade jumalateenistused Viljandi Pauluse kirikus 2011

2011-11-30T04:32:00.000-08:00

N 1. 17.00 Piiblitund

R 2. 19.00 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna advendikontsert
Sissepääs: vaba annetus

P 4. 11.00 Teise advendi jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Kaasa teenib naiskoor „Eha“
Pühapäevakool

K 7. 12.00 Keskpäevapalvus

N 8. 17.00 Piiblitund

R 9. 19.00 Kontsert „Erilised jõulud“ Dave Benton, Tõnis Mägi, Meero Muusiku tütarlaste ansambel
Info ja piletid: www.piletilevi.ee

L 10. 10.00 Leerikooli 6.õppetsükkel

L 10. 18.00 TLÜ Meeskoor, Politsei- ja Piirivalveorkester
TLÜ Meeskoori dirigent Jüri Rent
Politsei-ja Piirivalveorkestri dirigendid: Indrek Vijard ja Arvi Miido
Sissepääs: 3 €

P 11. 11.00 Kolmanda advendi jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Kaasa teenivad Tarvastu segakoor ja Sindi koguduse koor
Pühapäevakool

P 11. 18.00 ARSISE jõulukontsert
Info ja piletid: www.piletilevi.ee

K 14. 12.00 Keskpäevapalvus

K 14. 18.00 Viljandi Huvikooli kitarriringi jõulukontsert
Sissepääs: vaba

P 18. 11.00 Neljanda advendi jumalateenistus, leeripüha
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Pühapäevakool

T 20. 18.00 Kontsert „Rõõmsad jõulud 2011“ Toomas Anni ja Kadri Savva
Info ja piletid: www.piletilevi.ee

K 21. 12.00 Keskpäevapalvus

N 22. 12.00 Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi jõulukirik

N 22. 19.00 Kontsert Getter Jaani, Koit Toome, Karl Madis
Info ja piletid: www.piletilevi.ee

L 24. 16.00 Püha jõuluõhtu jumalateenistus
Segakoor „Koit“ Allar Jakobsoni ja koguduse segakoor Külli Salumäe juhatusel

L 24. 20.00 Püha jõuluõhtu jumalateenistus

P 25. 11.00 Jaani kirikus ühine esimese jõulupüha perejumalateenistus

P 25. 13.00 Esimese jõulupüha oikumeeniline jumalateenistus

E 26. 11.00 Teise jõulupüha jumalateenistus

E 26. 19.00 Jõulukontsert: Ivo Linna, Maria Listra, Eesti Raadio laululapsed
Info ja piletid: www.piletilevi.ee

T 27. 18.00 Ansambli Jää-äär kontsert „Jääorel“
Info ja piletid: www.piletilevi.ee

K 28. 12.00 Keskpäevapalvus

N 29. 19.00 Kontsert „Jõulutähed“ Hanna Liina Võsa ja Oliver Kuusik
Info ja piletid: www.piletilevi.ee

L 31. 16.00 Vana-aasta õhtu jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann,
Kaasa teenib koguduse segakoor Külli Salumäe juhatusel

L 31. 23.30-24.00 Uusaasta vigiilia

P 01. 11.00 Uusaastapäeva jumalateenistus

K 04. 12.00 Keskpäevapalvus

R 06. 18.00 Kolmekuningapäeva jumalateenistus /koguduse töötegijate jõulupuu, eelregistreerimine kantseleis/

Koguduse kantselei on avatud T-R kl. 10 – 15
Kiriku 5, 71003 Viljandi,
telefon kantseleis 43 34 369,
viljandi.pauluse@eelk.ee
Arveldusarved: SEB pank: 103 02 007 15 2005 või Swedbank: 221039206829
Täname annetuse eest!

November 2011

2011-11-02T07:35:00.000-07:00

Issand on hea, varjupaik hädaajal, ja ta tunneb neid, kes tema juures pelgupaika otsivad. Na 1:7

K 02.nov. 12.00 Keskpäevapalvus
K 02.nov. 18.00 Valga Peetri –Luke kirikus Viljandi Pauluse koguduse koori kontsert
Külli Salumäe juhatusel

N 03.nov. 17.00 Piiblitund

L 05.nov. 10.00 Sügisleeri 4.õppetsükkel

P 06.nov. 11.00 Jumalateenistus armulauagaTeenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Pühapäevakool

K 09.nov. 12.00 Keskpäevapalvus
N 10.nov. 17.00 Piiblitund

L 12.nov. 10.00 Kiriku koristamise talgud

P 13.nov. 11.00 Jumalateenistus armulauaga /valvamispühapäev, kirikuaasta eelviimane pühapäev/Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Pühapäevakool

K 16.nov. 12.00 Keskpäevapalvus
N 17.nov. 17.00 Piiblitund

P 20.nov. 11.00 Igavikupühapäeva jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Pühapäevakool

K 23.nov. 12.00 Keskpäevapalvus
N 24.nov. 17.00 Piiblitund

L 26.nov. 10.00 Sügisleeri 5.õppetsükkel Jaani kirikus

P 27.nov. 11.00 Esimese advendi jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp. Allan Praats, organist Aaro Tetsmann,
Pühapäevakool
Kirikukohv

K 30.nov. 10.00 Kiriku koristamise talgud

K 30.nov. 12.00 Keskpäevapalvus

Koguduse kantselei on avatud T-R kl. 10 – 15
Kiriku 5, 71012 Viljandi, telefon kantseleis 43 34 369, viljandi.pauluse@eelk.ee

Pühapäeval 30. oktoobril kell 13.00

2011-10-25T06:45:00.000-07:00

Viljandi Pauluse kiriku 145.aastapäeva tänujumalateenistus

õpetaja Allan Praatsi ametisseseadmine

Teenivad:

EELK peapiiskop Andres Põder

EELK Viljandi praost Marko Tiitus

EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming

EELK Viljandi Pauluse koguduse organist Aaro Tetsmann

EELK Viljandi Pauluse koguduse segakoor Külli Salumäe ja

EELK Koeru Maarja-Magdaleena koguduse naisansambel Madli Anne Pindre juhatusel

Külas sõpruskoguduste Lempäälä ja Tuusula esindajad

Peale teenistust vastuvõtt ja kohvilaud

Pühapäeval 09. oktoobril kell 11

2011-10-05T00:51:00.000-07:00

Lõikustänupüha jumalateenistus armulauaga

Koguduse segakooril täitub 20 aastat Külli Salumäe juhatusel

Teenivad õp Allan Praats, organist Aaro Tetsmann,
koguduse segakoor Külli Salumäe juhatusel

Pühapäevakool

Kirikukohv

OKTOOBER 2011

2011-10-04T05:57:00.000-07:00

Ons inimene õige Jumala ees? Ii 4:17

P 02. okt. kell 11 Jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Pühapäevakool

K 05. okt. kell 12 Keskpäevapalvus

N 06. okt. kell 17 Piiblitund

L 08. okt. kell 10 Sügisleeri 2. õppetsükkel Pauluse kirikus

P 09. okt. kell 11 Lõikustänupüha jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp Allan Praats, organist Aaro Tetsmann, koguduse segakoor Külli Salumäe juhatusel. Koguduse segakooril täitub 20 aastat Külli Salumäe juhatusel.
Pühapäevakool
Kirikukohv

K 12. okt. kell 12 Keskpäevapalvus

N 13. okt. kell 17 Piiblitund

L 15. okt. kell 10 Kiriku koristamise talgud

P 16. okt. kell 11 Jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Pühapäevakool

K 19. okt. kell 12 Keskpäevapalvus

N 20. okt. kell 17 Piiblitund

L 22. okt. kell 10
kell 17 Sügisleeri 3. õppetsükkel Jaani kirkus
Koguduse segakoori kontsert maagümnaasiumi saalis

P 23. okt. kell 11 Jumalateenistus armulauaga
Teenivad õp Allan Praats, organist Aaro Tetsmann
Pühapäevakool

K 26. okt. kell 10 Kiriku koristamise talgud
K 26. okt. kell 12 Keskpäevapalvus

N 27. okt. kell 17 Piiblitund

P 30. okt. kell 13 Kiriku 145. aastapäeva ja koguduse õpetaja Allan Praatsi introduktsioonijumalateenistus
Teenivad EELK peapiiskop Andres Põder, praost Marko Tiitus, Tartu Peetri koguduse õp Ants Tooming, organist Aaro Tetsmann, koguduse segakoor Külli Salumäe ja Koeru koguduse naisansambel „Madli“ Anne Pindre juhatusel, külas sõpruskoguduste esindajad Soomest
Pühapäevakool
Kirikukohv

September 2011

2011-09-01T23:09:00.000-07:00

P 04.sept. 11.00 Jumalateenistus armulauaga
/teenib õp.Allan Praats, orelil Aaro Tetsmann/

K 07.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

P 11.sept. 11.00 Jumalateenistus armulauaga
/teenib õp.Allan Praats, orelil Aaro Tetsmann/

K 14.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

P 18.sept. 11.00 Jumalateenistus armulauaga
/teenib õp.Allan Praats, orelil Aaro Tetsmann/

K 21.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

P 25.sept. 11.00 Jumalateenistus armulauaga
/teenib õp.Allan Praats, orelil Aaro Tetsmann
koguduse segakoor, dir. Külli Salumäe/
Algab pühapäevakool

K 28.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

R 30.sept. 13.00 Eakate sünnipäevapidu diakooniamajas

Jeesus Kristus ütleb: Kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel. Mt 18:20

August 2011

2011-08-02T09:36:00.000-07:00

K 03.aug. 12.00 Keskpäevapalvus

P 07.aug. 11.00 Jumalateenistus armulauaga
Teenib õp. Allan Praats

K 10.aug. 12.00 Keskpäevapalvus

P 14.aug. 11.00 Kuldleeripüha jumalateenistus armulauaga
Teenib õp. Allan Praats

K 17.aug. 12.00 Keskpäevapalvus

P 21.aug. 11.00 Jumalateenistus armulauaga
Teenib õp. Allan Praats

K 24.aug. 12.00 Keskpäevapalvus

P 28.aug. 11.00 Jumalateenistus armulauaga
Teenib õp. Allan praats

K 31.aug. 12.00 Keskpäevapalvus

Jeesus Kristus ütleb: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse. 1Mt 7:7

Juuni 2011

2011-05-31T23:41:00.000-07:00

K 01.juuni kell 12.00 Keskpäevapalvus

R 03.juuni kell 19.00 Hollandi kammerkoori „PANCESTER“ kontsert

P 05.juuni kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga; leeripüha

K 08.juuni kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 12.juuni kell 11.00 Esimese Nelipüha jumalateenistus armulauaga

E 13.juuni kell 18.00 Teise Nelipüha jumalateenistus

K 15.juuni kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 19.juuni kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga

K 22.juuni kell 12.00 Keskpäevapalvus

N 23.juuni kell 10.00 Võidupüha tänujumalateenistus

L 25.juuni kell 11.00 Surnuaiapüha Toome tn. surnuaial

L 25.juuni kell 13.00 Surnuaiapüha Pauluse koguduse surnuaial

P 26.juuni kell 10.00 Viljandi Jaani kirikus armulauaga jumalateenistus

P 26.juuni kell 11.00 Surnuaiapüha Vanal surnuaial

P 26.juuni kell 13.00 Surnuaiapüha Metsakalmistul

K 29.juuni kell 18.00 Kiriku nimepäeva tänujumalateenistus
Viljandi Pauluse ja Viljandi Jaani koguduse koostööleppe allkirjastamine

Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.
Õp 11:24

MAI 2011

2011-05-07T10:29:00.000-07:00

P 1.mai kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga;
pühapäevakool

K 4.mai kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 8.mai kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga;
viimane pühapäevakooli tund

K 11.mai kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 15.mai kell 11.00 Koraalimissa koos Viljandi Jaani kogudusega

K 18.mai kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 22.mai kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga;
õpetaja Allan Praatsi proovijutlus

K 25.mai kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 29.mai kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga

Lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!
Rm 15:13

Aprill 2011

2011-04-09T01:15:00.000-07:00

Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26:41

P 3.aprill kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga

K 6.aprill kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 10.aprill kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga

K 13.aprill kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 17.aprill kell 11.00 Palmipuudepüha jumalateenistus armulauaga

K 20.aprill kell 12.00 Keskpäevapalvus

N 21.aprill kell 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistus armulauaga

R 22.aprill kell 12.00 Suure Reede liturgiline jumalateenistus

L 23.aprill kell 23.00 Viljandi Jaani kirikus ühine vigiilia
Rongkäik
kell 00.00 Pauluse kirikus ühine vigiilia

P 24.aprill kell 11.00 Ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga

K 27.aprill kell 12.00 Keskpäevapalvus

VEEBRUAR 2011

2011-02-09T00:49:00.000-08:00

Ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. RM 8:21

K 2.veebruar kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 6.veebrusr kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga

K 9.veebruar kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 13.veebruar kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga
kell 17.00 Katoliku missa

K 16.veebruar kell 12.00 Keskpäevapalvus

P 20.veebruar kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga

K 23.veebruar kell 12.00 Keskpäevapalvus

N 24.veebruar kell 10.00 Eesti Vabariigi 93.aastapäeva oikumeeniline tänujumalateenistus

P 27.veebruar kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga
kell 17.00 Katoliku missa

JAANUAR 2011

2011-02-09T00:47:00.000-08:00

Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema,
ta lõi tema meheks ja naiseks. 1Ms 1:27

P, 2.jaanuar kl.11
kl.18 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS.
Oikumeenilise Allianssnädala palvus
K, 5. jaanuar kl.12 Keskpäevapalvus .
P, 9.jaaanuar kl.11
kl.18 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS.
Oikumeenilise Allianssnädala palvus
K, 12.jaanuar kl.12 Keskpäevapalvus.
P, 16.jaanuar kl.11 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS.
K, 19.jaanuar kl.12 Keskpäevapalvus
P, 23.jaanuar kl.11 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS.
K, 26.jaanuar kl.12 Keskpäevapalvus.
P, 30.jaanuar kl.11 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS.

DETSEMBER 2010

2010-12-02T02:00:00.000-08:00

Parandage meelt, sest taevariik on lähedal. Mt 3:2

K 1.detsember kl.10 Kiriku koristamise talgud.
kl.12 Keskpäevapalvus.

N 2.detsember kl.10 Kiriku koristamise talgud.

P 5.detsember kl.11 2.advendi armulauaga jumalateenistus.
Ristimise ja leeripüha. Lastetund käärkambris.

K 8.detsember kl.11 Keskpäevapalvus.

R 10.detsember kl.18 Kontsert: 3 Pauluses - Gilda Razani ja Sub.Vision.

L 11.detsember kl.18 Kontsert: Inseneride Meeskoor ja Rahvusraamatukogu naiskoor. Vaba sissepääs.

P 12.detsember kl.11 3.advendi armulauaga jumalateenistus.
kl.17 Katoliku missa - teenib isa Ivo Valgast.

T 14.detsember kl.19 Kontsert: Mudilaskoor Ellerhein, Merlyn Uusküla,Tauri Tallermaa,
Triinu Taul, Jalmar Vabarna.

K 15.detsember kl.12 Keskpäevapalvus.
kl.18 Kontsert: Viljandi Huvikooli kitarriring. Vaba sissepääs.

N 16.detsember kl.19 Kontsert: Liisi Koikson ja Märt Avandi.

L 18.detsember kl.19 Kontsert: Ott Lepland ja Tallinna Poistekoor.

P 19.detsember kl.11 4.advendi armulauaga jumalateenistus.
kl.16 Kontsert - Viljandi muusikakool. Vaba sissepääs.

T 21.detsember kl.18 Kontsert: Toomas Anni ja Kadri Savva.

K 22.detsember kl.12 Keskpäevapalvus.

N,23.detsember kl.12 Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi jõulukontsert.
kl.19 Kontsert: Paul Krigul 100.

R 24.detsember kl.16 Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus. Laulab koguduse koor.

kl.19 Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus.
L 25.detsember kl.12 1.jõulupüha armulauaga jumalateenistus.

P 26.detsember kl.11 2.jõulupüha armulauaga jumalateenistus.
kl.14 Kontsert: ARSISE kellade ansambel ja Remi Boucher

R 31.detsember kl.16 Vana-aastaõhtu armulauaga jumalateenistus. Laulab koguduse koor.

NOVEMBER 2010

2010-11-01T06:37:00.000-07:00

Jumal mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid.
Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks. Js 2:4

K, 3.november kl.10 Kiriku koristamise talgud
kl.12 Keskpäevapalvus

N, 4.november kl.10 Kiriku koristamise talgud

L, 6.november kl.13 Kontsert-jumalateenistus - Kalmetu kool 140

P, 7.november kl.11 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS
Lastetund käärkambris

K, 10.november kl.12 Keskpäevapalvus

P, 14.november kl.11 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS
Laulab Viljandi Jaani koguduse ansambel
Lastetund käärkambris

kl.17 Katoliku missa – teenib isa Ivo Valga kogudusest

K, 17.november kl.12 Keskpäevapalvus

P, 21.november kl.11 SURNUTE MÄLESTUSPÜHA ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS.
Lastetund käärkambris

K, 24.november kl.12 Keskpäevapalvus

N, 25.november kl.17 Piiblitund diakooniamajas

P, 28.november kl.11 I ADVENDI ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS. Laulab koguduse segakoor
Lastetund käärkambris

Oktoober 2010

2010-10-01T04:33:00.000-07:00

Ennäe, ma avasin su ees ukse, mida ükski ei suuda lukustada.Ilm.3:8

P, 3.oktoober kl 11 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS. Lastetund

K, 6.oktoober kl 10 Kiriku koristamise talgud
Kl 12 Keskpäevapalvus

N, 7.oktoober kl 10 Kiriku koristamise talgud
Kl 18 Kontsert IMPRORAM-Eesti Rahvusmeeskoor

P, 10.oktoober kl 11 LÕIKUSTÄNUPÜHA ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS. Lastetund. Kirikukohv

K, 13.oktoober kl 12 Keskpäevapalvus

16.-17.oktoober Koguduse esindus külas Tuusula kogudusel Soomes

P, 17.oktoober kl 11 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS. Lastetund

K, 20.oktoober kl 12 Keskpäevapalvus

P, 24.oktoober kl 11 ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS. Lastetund. Laulab koguduse koor

T, 26.oktoober kl 18 Kontsert 3Pauluses: MOZART - Tanel Joamets ja puhkpillikvartett

K, 27.oktoober kl 12 Keskpäevapalvus

P, 31.oktoober kl 11 USUPUHASTUSPÜHA ARMULAUAGA JUMALATEENISTUS. Lastetund

Koguduse õpetaja kt Hedi Vilumaa on välislähetuses 12-17.oktoobrini.

Koguduse kantselei avatud T-R kl 10-15
Kiriku 5, 71003 Viljandi, telefon 43 34 369, viljandi.pauluse@eelk.ee.

September 2010

2010-08-19T05:19:00.000-07:00

K 01.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

P 05.sept. 11.00 Jumalateenistus armulauaga

K 08.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

P 12.sept. 11.00 Jumalateenistus armulauaga

K 15.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

R 17.sept. 13.00 Eakate sünnipäevapidu diakooniamajas

P 19. sept. 11.00 Jumalateenistus armulauaga; sügisleeri algus

K 22.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

P 26.sept. 11.00 Jumalateenistus armulauaga; pühapäevakooli algus

K 29.sept. 12.00 Keskpäevapalvus

Teatame, et

2010-08-13T02:35:00.000-07:00

Koguduse õpetaja kt Hedi Vilumaa on puhkusel 14.08.- 05.09.
ja viibib välislähetuses 07.- 13.09.

Iga kuu esimene kolmapäev ja neljapäev on kirikus talgupäevad.

AUGUST 2010

2010-08-13T01:09:00.000-07:00

P 01.august 12.00 Jumalateenistus armulauaga

K 04.august 12.00 Keskpäevapalvus

P 08.august 12.00 Kuldleeripüha jumalateenistus armulauaga

K 11.august 12.00 Keskpäevapalvus

P 15.august 12.00 Jumalateenistus armulauaga

K 18.august 12.00 Keskpäevapalvus

P 22.august 12.00 Jumalateenistus armulauaga

K 25.august 12.00 Keskpäevapalvus

P 29.august 12.00 Jumalateenistus armulauaga

Seoses puhkuste ajaga, algavad augustikuu jumalateenistused 12.00.

Jeesus Kristus ütleb: Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle. Jh 8:15

Mai 2010

2010-04-30T01:07:00.000-07:00

L 01.mai 10.00 Talgud „Kirikumägi kauniks“P

02.mai 11.00 Jumalateenistus armulauaga,
pühapäevakool

K 05.mai 12.00 Keskpäevapalvus

P 09.mai 11.00 Emadepäeva jumalateenistus armulauaga,
pühapäevakool

K 12.mai 12.00 Keskpäevapalvus

N 13.mai 17.00 Katoliku missa
N 13.mai 18.00 Viljandi Jaani kirikus Taevaminemispüha mõtisklus

P 16.mai 11.00 Jumalateenistus armulauaga
õp.em. Helmut Mõtsnik

K 19.mai 12.00 Keskpäevapalvus

R 21.mai 19.00 Kontsert: Baukenfest 10

P 23.mai 11.00 Nelipüha jumalateenistus armulauaga,
leeripüha

E 24.mai 18.00 Teise nelipüha jumalateenistus

K 26.mai 12.00 Keskpäevapalvus

N 27.mai 18.00 Kontsert

P 30.mai 11.00 Jumalateenistus armulauaga

Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.
Hb 11:1

Talgud: Kirikumägi kauniks

2010-04-29T02:02:00.000-07:00

1.mail kell 10.00 - 13.00

Kogunemine kell 10.00 Pauluse kiriku juurde.

Heakord kirikumäel, kaasa võtta võimalusel muruluud, reha, aiakäru, autojärelkäru.

Vihmase ilma korral suurpuhastus kirikus sees.

Talgulistele pakutakse talgusuppi ja ekskursiooni kirikutorni

Oleme registreerinud oma talgud ka Teeme ära kodulehel.

http://talgud.teemeara.ee/events/kirikumaegi-kauniks

Aprill 2010

2010-03-30T08:37:00.000-07:00

01.aprill 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistus armulauaga

02.aprill 12.00 Suure Reede jumalateenistus

04.aprill 11.00 Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga;
pühapäevakool

05.aprill 18.00 Teise ülestõusmispüha jumalateenistus

07.aprill 12.00 Keskpäevapalvus
07.aprill 20.00 Kontsert: Viljandimaa kammerkoor, TÜ VKA segakoor, Pauluse kiriku koor

11.aprill 11.00 Jumalateenistus armulauaga;
pühapäevakool

14.aprill 12.00 Keskpäevapalvus

17.04. kell 16.00 Viljandi praostkonna kooride vaimulik laulupäev - Mo mano tulge latse.

18.aprill 11.00 Jumalateenistus armulauaga,
pühapäevakool

21.aprill 12.00 Keskpäevapalvus

25.aprill 11.00 Jumalateenistus armulauaga,
pühapäevakool

28.aprill 12.00 Keskpäevapalvus

Jumal valgustagu teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema katsumises. Ef 1:18

Kava märts/aprill 2010

2010-03-03T01:03:00.000-08:00

03.märts 12.00 Keskpäevapalvus

07.märts 11.00 Jumalateenistus armulauaga,
dõp.em.Helmut Mõtsnik
pühapäevakool

10.märts 12.00 Keskpäevapalvus

13.märts 16.00 Kontsert
Nõmme segakoor ja Viljandi Pauluse kiriku koor, esitusele tuleb Sirje Kaasiku Missa Brevis

14.märts 11.00 Jumalateenistus armulauaga,
pühapäevakool, leeritund

17.märts 12.00 Keskpäevapalvus

21.märts 11.00 Jumalateenistus armulauaga,
pühapäevakool

24.märts 12.00 Keskpäevapalvus

25.märts 18.00 Viljandi Jaani kirikus paastumaarjapäeva kontsert-mõtisklus

28.märts 11.00 Palmipuudepüha jumalateenistus armulauaga,
pühapäevakool, leeritund

31.märts 12.00 Keskpäevapalvus

01.aprill 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistus armulauaga

02.aprill 12.00 Suure Reede jumalateenistus

04.aprill 11.00 Esimese Ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga, pühapäevakool

Teade

2010-02-03T03:56:00.001-08:00

Leerikool algab 21.veebruaril, kogunemine kell 12.30 kiriku käärkambris.

Tunnid toimuvad pühapäeviti 12.30-15.00.

Leeriõnnistamine 23. mail 2010.

Veebruar 2010

2010-02-03T03:50:00.000-08:00

06.veebruar kell 12.00 Keskpäevapalvus

07.veebruar kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga; pühapäevakool

10.veebruar kell 12.00 Keskpäevapalvus

14.veebruar kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga dõp.em.Helmut Mõtsnik; pühapäevakool

17.veebruar kell 18.00 Palvepäeva jumalateenistus, ühine Viljandi Jaani kogudusega

21.veebruar kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga; pühapäevakool

24.veebruar kell 10.00 Viljandi Jaani kirikus Eesti Vabariigi sünniaastapäeva tänujumalateenistus

28.veebruar kell 11.00 Jumalateenistus armulauaga;pühapäevakool

Jumalateenistused ja palvused toimuvad talvekirikus.

Vaeseid ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal!
5Ms 15:11

Jõulud Diakooniamajas

2009-12-28T09:44:00.000-08:00

Tänavu sügisel on palju olnud juttu meie koguduse Diakooniamajas asuva lasteturvakodu käekäigust. Paljud koguduseliikmed on lahkelt annetanud selle olulise töövaldkonna heaks ning oma hea osa on abi vajavate laste toetuseks andnud ka sõpruskogudused Tuusulast, Lempääläst ja Bramschest. Taolisest ilusast hoolekandetööst koguduses on aga põhjust meil kõigil rohkem informatsiooni omada, et tunda oma kodukogudusse kuulumise kaudu sidet abiga, mida kristliku armastuse käegakatsutavaks tegemine pakub hätta sattunud lastele.

Küsitles Külli Salumäe, vastas Mari Sild, OÜ Arama hambaravikabineti med õde, EELK Viljandi Pauluse koguduse Diakooniamaja juhataja

Ehk oleks paras aeg meenutada, kuidas siin lasteturvakodu kunagi tegema hakati ja kuidas sai Diakooniamaja üldse alguse?

Diakooniarühm moodustati 1991, kui meie seltskond kokku sai. Hakkasime tööle vanade inimestega.
Kõigepealt hakkasime Vaksali 10 asuvas majas piiblitunde pidama ja siis eakate koguduseliikmetele sünnipäevi pühitsema. See kujunes populaarseks. Töö eakatega on senini säilinud: saadame neile sünni-päevakaarte. Koos käime korra kvartalis. Kes on käima hakanud, on meile väga tänulikud selle eest.
Kui tagastati kirikule vana köstrimaja, sündis mõte, et sinna võiks tekitada midagi kasulikku. Ei teagi, kas see oli õpetaja ettepanek sotsiaalameti juhatajale või vastupidi. Ühistööna see lasteturvakodu tekkis. Viljandi linnal oli turvakodu enne olemas erakliinikus, aga need tingimused ei vastanud ootustele – ühine koridor patsi-entidega, kes käisid arsti juures. Praegune asupaik on ideaalne – eraldatud suurtest teedest, rahulik ümbrus ja omaette maja.
Te olete naistega tõepoolest väga usinasti ka maja ümbruse korda teinud – ükskõik, millal sealt läbi jalutada, kui vähegi midagi õitseda saab, siis seal ka õitseb. Arvan, et lastel, kes sinna satuvad, on väljas koht, kus mängida kartmata. Kuidas see kõik ikkagi algas? Ega teil endil ju kellelgi lastekodu kogemust ei olnud?
Ei olnud. Meil oli diakoonia algkursus EELK Diakooniakeskuse juures selleks ajaks läbitud. Eks sealt omandatu õpetas nägema neid ühiskonna valupunkte lai-emalt. Samas hakkas Eestis olema rohkem juttu tänavalastest ja perevägivalla ohv-ritest. Naisi, kellega koos koolituse läbi tegime, oli 5 või 6. Praeguseks on mõned juba ära jäänud, mõned juurde tulnud, aga põhikaader on olnud algusest peale sama. Aga mis on veel positiivne – suurem osa töötajatest on meditsiiniharidusega.

Kui te uksed avasite, kas oli ka kohe neid, kellel seda teenust vaja oli?
Ma mäletan, et 1998.a 4. augustit, mil maja avasime. Olin ise valves ja kohe esimesel päeval tuli üks ema 2-aastase lapsega. Ta pidi minema haiglasse sünnitama oma teist last ning tal polnud pisipõnni kuhugi jätta. Nii et lasteturvakodu esimene asukas oli siin rõõmsa sündmuse pärast.

Küllap hakkasid üsna pea tulema ka lapsed, kes toodi põhjusel, et ema-isa olid lihtsalt „ära kadunud“? Miks lapsed turvakodusse tulevad või tuuakse?
Selliseid juhuseid on olnud päris palju, kui naabrid on meile külmast ja näljast leitud lapsi toonud või on politseisse teatatud, et mõni ema on laste juurest pikaks ajaks ära kadunud. Siis toob nad siia politsei.
Oluline põhjus on emade alkoholiprobleemid... Ema satub joomatsüklisse ja lapsed jäävad üksi. Reeglina sellistes peredes isa polegi, või kui on, siis on mõlemad alkohholilembesed. Ja osad meile sattunud emadest ei tule eluga toime seetõttu, et nad on kerge vaimse puudega. Aga õnneks on suhteliselt vähe perevägivalla probleeme, kui emad koos lastega vägivaldse mehe eest peitu tuleb.
Eriti viimasel ajal on olnud turvakodust peavarju otsimise põhuseks ka perede või üksikvanemate rahamured - korterist välja tõstmine ja SMS-laenude katteks eluaseme kaotamine.
Meil on olnud ka tulekahju ohvreid ning lapsi, kelle üksikema on ootamatult raskelt haigestunud. Eriti suvisel ajal satuvad meile aegajalt ka lihtsalt uitama läinud lapsed, keda politsei on kuskilt kinni pidanud.

Kuigi teil on lasteturvakodu, siis täiskasvanuid teil ju ikka leidub – turvakodu on kujunenud pigem emade-laste turvakoduks?
Meil on igal aastal olnud mõni ema lastega. Mõni on jäänud isegi peaaegu aastaks. Vahel on neil õnnestunud saada korter sotsiaalmajja, aga kõik sinna minna ei taha. Kuu tagasi lahkus üks 4 lapsega pere – said 3-toalise korteri, kuid on juba kuulda, et neil on taas raskusi.
Ma tean, et teie majas on teinekord leidnud mõnda aega peavarju noored, kes on lastekodu east välja kasvanud, peaksid alustama iseseisvat elu, aga see päris hästi ei õnnestu. Palju taolisi noori on olnud?
Üks niisugune tütarlaps tuli juba eelmisest turvakodust meile üle. Kokku on neid olnud 5 – kolm noormeest ja kaks neidu. Üks noormeestest tuli ära lastekodust, kus tal olid mingid väikesed pahandused. Käis meilt Vana-Võidu kutsekooli, õppis elekt-rikuks ja lõpetas kooli ilusti ära. Kahjuks ma ei tea, mis temast edasi on saanud.
Üks noormees, kes meilt läks, muretses endale korteri, leidis elukaaslase ja neil sündis laps. Sel suvel olid nad korra koos kogu perega meil tagasi, oli tekkinud korteriga probleeme. Aga praeguseks on ta taas elamispinna leidnud. Nii et oskas abi otsima tulla kohast, kust ta seda juba korra saanud oli.
Sellised kohtumised on ilmselt toredad.

Kui palju teie majast aastas inimesi läbi käib?
Tavaliselt 30 – 35, mõnel aastal veidi rohkem. Mitmed lapsed on muidugi sattunud siia aasta jooksul ka korduvalt. Mulle meenub üks vendade paar, kes sattusid siia esmakordselt siis, kui üks neist oli kolmene, teine viiene. Linnas oli mingi suurem üritus ja nad olid pudeleid korjates politsei tähelepanu köitnud. Eks nad toodi siis mustade ja määrdunutena meile. Nüüd on nad suured poisid, üks teeb sporti, neist on tublid mehed saanud.

Kas Sa oskad ka öelda, palju kogu aja vältel on rahvast läbi käinud?
200 - 300 vahele. Valdavalt on nad Viljandi linna elanikud, aga on olnud ka ümbritsevatest valdadest. Algaastatel oli valdadest tulnud abivajajaid rohkem, praegu aga peamiselt linna elanikud.
Kuidas te kõigi nende lastega hakkama saate? Sellele, et nad on nälginud või mustad, leiab ilmselt kõige kergemini abi. Aga laste ja teinekord ka nende emadega, kellel võivad olla nii erinevad probleemid, tuleb ka suhelda. Kuidas te kontakti leiate?
Kontakti saamine on vahel üsna keeruline. Lastega saab pareminigi jutule, kui emadega.
Vahel olen mõnelt emalt ka küsinud, kas ta kodus üldse ei korista ega pese nõusid, lapse peale ainult karjub jne. Siis kas solvutakse või ei tehta lihtsalt välja ja elu läheb ikka samamoodi edasi.
Aga vanemate oskamatus laste kasvamise ja arenemise eest hoolitsemisel on suurt muret tekitav. Ilmselt on siin vahel tegemist juba mitmendat põlve süvenenud hoolimatusega oma pereliikmete suhtes. Emaks ja isaks olemine vajab suurt oskust lastega arvestamisel, aga seda pole ju väga mitmele põlvkonnale õpetatudki.

On ka neid, kes ei aktsepteeri selle maja reegleid?
On ikka. Me peame kõik ära kannatama, mis meile öeldakse. Kui ikka on harjutud kõike valimatult välja ütlema, siis ütleb meile ka. Mõni nelja-aastane ropendab juba nagu vana voorimees, mõni täiskasvanu ei oska viisakalt teretadagi. Aga eks reeglitest kinnipidamine on ju ka õpitav. Kui siit ära lähevad, siis on juba palju tsiviliseerunumad. Paljude laste jaoks on siin viibitud aeg ehk lõppkokkuvõttes esimene ilus lapsepõlvemälestus üldse.
Tegelikult vajaks diakooniamaja hädasti remonti. Kütte- ja hoolduskulud on suured. Kuidas toimub finantseerimine ja kui suur on linna toetus?
Linn maksab töötajate töötasu ja poole jooksvatest hoolduskuludest - vesi, küte, elekter, prügivedu jmt, mis sinna juurde käib. Kui meile on majutatud abi vajav laps ilma emata, siis tema toidukulud ja muud esmavajalikud kulud katab omavalitsus. Siin elavad emad aga toidavad ise oma lapsi, kui neis see võimalus vähegi on.
Aga maja küttesüsteem on tõesti väga amortiseerunud ja koguduse kulutused maja kütmisele ka väga suured. Nii ongi selle aasta jaoks linnalt saadud rahad juba otsas ning peame elama vaid annetuste toel aasta lõpuni. Aga ükski laps siin nälga ega külma ei jää. Küll me ühiselt hakkama saame.

Aga mis hoiab koos neid naisi, kellega üle kümne aasta tagasi alustasite ning, nagu ütlesid, kellest enamus veel tegutseb? Kuigi pensionilisa on ka tore saada, aga vaevalt see peamine on?
See on nii vahva sõpruskond ja maja on kõigi meelest nii hea auraga, et me tahame siin käia. Koos minuga on siin 9 inimest, kelle vahel osalise koormusega töötades jagame 4,5 töökohta. Need, kes aastate vältel lisandunud, on samuti saanud nagu peretuttavateks.
Ma ei tea, kas see kõigi puhul nii on, aga eks ole ikka tahtmine natuke aidata. Ja missioonitunne. Raha pärast seda tööd ju ei tee. Inimesed on meil käinud teinekord tööd otsimas ning palga suurust kuuldes öelnud, et selle raha eest nad seda tööd küll tegema ei hakka.

On sinu töös ette tulnud ka juhuseid, mis Sulle eriti meelde on jäänud ja aastate pärastki meenuvad?
Mul on kurb nende laste pärast, kes ikkagi peavad meie juurest lastekodusse minema, kuigi oleme püüdnud abi pakkuda ja järje peale aidata. Ka lastekodule leitud alternatiivsed lahendused pole alati ennast õigustanud – lapsed on ikkagi sattunud meile tagasi ja nendest on tõepoolest väga kahju.

Kas kunagised abivajanud tulevad ka vahel tagasi, kasvõi lihtsalt juttu rääkima?
Praegugi elab Viljandis üks noor isa, kes tuli koos lapsega meile. Elab nüüd sotsiaalmajas, aga käib ka meil sageli. Ta on abivalmis ja lahtiste kätega, aitab sageli midagi korrastada või parandada. Ta oli saanud meie varudest oma lapsele kunagi voodi, tõi hiljaaegu selle tagasi – neile, kes võiks seda omakorda nüüd vajada. Ta saab oma 4-aastase lapsega nüüd iseseisvalt ilusti hakkama. Nii et on neid, keda aitad rõõmuga, sest nad saavad edaspidi jalule.

Praegu on rasked ajad: linn hoiab kokku, kogudusel pole raha kunagi üle. Kas tasub seda turvakodu ikka pidada?
Kes teab! Elu läheb inimestel järjest raskemaks. Kardan, et korteritest väljatõstmisi võib hakata rohkem olema. Ja kuhu nad siis lähevad? Linnal ju vaba pinda pole! Meie turvakodu on planeeritud 8-kohalisena. Aga reservis on ka paar vaba tuba. Kui toad kõik täis panna, saaksime 15 inimest ka ära majutada. Aga juhuseid, et tõepoolest kõik 8 turvakodu kohta on hõivatud, on küll ette tulnud.
Aga abi vajavate laste pealt praegu raha kokku hoida – nii lühinägelikud ei tohiks poliitikud olla!

Mida teete lasteturvakodus Jõulupühade ajal?
Korraldame aasta jooksul meil olnud lastele jõulupuu 22.detsembril ja pärast seda kutsume need lapsed ja pered kirikusse Dave Bentoni kontserdile. Turva- kodus praegu viibivad lapsed käivad ka teatris jõuluetendust vaatamas. Ja kui päris Jõuluõhtul keegi lastest turvakodu vajab, siis on jõuluvana sellega ka arvestanud. Oleme ju ikkagi neile KODU – olgugi, et ajutiselt.

Pastoraadi köögis - Mart Salumäe

2009-12-23T05:52:00.000-08:00

Seekord sain jõululaua sissejuhatuseks inspiratsiooni novembrikuiselt eakate sünnipäevapeolt meie diakooniamajas. Kohvilauas rääkisin oma parimatest retseptidest ning sain ühelt soliidselt härrasmehelt vastu imehea kõrvitsasupi valmistamise saladuse.
Lapsepõlvest mäletan kõrvitsasuppi küll. Seda keedeti piima ja mannaga ning hilisemas elus olen pigem püüdnud toda kogemust unustada.
Niisiis panin igaks juhuks oma kõige viisakama näo ette, kui härra alustas: „Kõigepealt tuleb võtta 800 g kuni 1 kg kõrvitsat.“ Olin valmis mõistvalt pead noogutama ning jutuajamisse liituma mõne vaga fraasiga kõrvitsa erilisest tähtsusest meie toidulaua rikastamisel. Siis aga teritasin kõrvu, sest selle kõrvitsasupi koostisainete ja valmistamisviisi kirjeldus lõid kujutluspildi lõhnast, mis hakkas tasapisi kõditama mu ninasõõrmeid ning kangesti oleks juba tahtnud seista köögis pliidi ääres pottide-pannidega askeldamas, et kiiremini saaks maitsta seda uut hõrgutist.
Koju läksin kindla veendumusega, et õhtuks külla saabuvale Ahvenamaa praostile Morten Anderssonile serveerin suurima uhkustundega midagi niisugust, mida me kumbki seni maitsnud pole.
Korralik kõrvits oli kodus olemas. Poest tõin juurde veel mõned puuduvad toiduained ning köögis algas mõnus askeldamine. Lapsed tulid parasjagu koolist ning heitsid üle köögiukse kahtlevaid pilke. Seda, et isa pannil vosti praeb või suures potis makarone keedab, olid nad küll näinud. Ka mõne tõsisema supi keetmist ehk „nõidumist liha ja kalaga“ on nad küllalt harilikuks pidama hakanud. Aga seda, et isa keset päeva ja pealtnäha täie mõistuse juures olles, vabatahtlikult kõrvitsaga mässab, nägid nad küll esimest korda. Kõrvitsasalati keetmise ainus kehtiv patent on meie peres olnud ja ka jääb ikka ema päralt.
Noorsugu rahunes, kui tundis pannilt elamisse levivat sibulapraadimise isuäratavat aroomi ning nägid ahjuplaadile küpsema asetatavat fooliumi mässitud küüslauke. See paistis oluliselt rohkem isa söögitegemise moodi. Kui asi jõudis juba pehmekskeedetud kõrvitsate ja muu supi sisse lisatu saumikseriga püreestamiseni, oli neil isegi natuke põnev jälgida, kuidas ühtlasesse massi lisatud sinihallitusjuust supi mõnusalt kreemjaks muutis.
Esimesel katsetusel sai tulemus ootuspäraselt hea. Natuke vürtsikam küll esialgselt plaanitust, sest peenestatud pipra lisamisega juhtus see, mis vahel kipub juhtuma – veidi palju sai. Aga oligi hea kreftine supp ning sööjad oskasid sellest lugu pidada. Olen kõrvitsasuppi ka hiljem valmistanud – sissejuhatuseks peolauale. Eriti hindavad taolist hõrku suppi inimesed, kes peavad hoidma saledat joont või ei hooli liha söömisest.

Vajaminevad toiduained ja kogused 5 liitri supi valmistamiseks on:
800 g – 1 kg kõrvitsat
2 liitrit vett
3 keskmist porgandit.
4 suurt sibulat.
vaksapikkune jupp porrut
3 - 4 küüslauku
100 – 150 g sinihallitusjuustu.
pool kauna tschillipipart või sellele vastav kogus purustatud pipart
4 kanapuljongi kuubikut
loorberilehti

Puhastatud ja tükeldatud sibulad ja porru praetakse pannil kuldpruuniks. Praadimisel kasutatakse taimeõli ning võib lisada natuke sojakastet. See annab sibulale tumedama värvuse ning muudab maitse mahlasemaks. Küünteks lahutamata, koorimata küüslaugud keeratakse ükshaaval fooliumisse ja asetatakse 200-kraadisesse praeahju 15-20 minutiks küpsema. Fooliumpaberi põhja võib asetada iga küüslaugu alla tilga taimeõli. See muudab koore krõbedamaks ning hiljem on küpset küüslauku parem kestast kätte saada.
Puhastatud kõrvits ja õhukesteks liistakuteks lõigatud (koorimisnoaga!) porgandid pannakse pooleks tunniks keema. Vett kulub selleks umbes 2 liitrit. Keetmise ajal lisatakse puljongikuubikud, pipar ja loorber. Loorberilehed tuleb enne püreestamist leemest välja korjata. Kui kõrvits on juba parajalt pudiks keenud, võib tule alt ära keerata ning potti lisada küpsed kestast puhastatud küüslaugud ja pannil pruunistatud sibula-porru. Kogu see segu jäetakse 15 minutiks veel kuumale pliidile hauduma, et maitsed paremini seguneksid. Seejärel võetakse pott pliidilt ja lastakse pisut jahtuda – nii, et enam ei podise. Saumikseriga püreestatakse kogu saadud mass ning lisatakse sinihallitusjuust, mis kuumas leemes pisut sulada tahab. Vastavalt valmistaja maitsele võib kasutada ka mõnda sulatatud juustu. Kogu püree mikserdatakse veelkord läbi, nii muutub see värvuselt ja maitselt kreemjamaks.
Serveeritakse soojalt, aga mitte tuliselt. Kõrvale sobivad kuklid ürdivõiga, muna-võiga või määrdejuustuga. Edukalt võib serveerida ka lihtsalt röstitud sepikuga.
Hea maitsev söömaaeg, mis ei vaeva magu ega aja südant rasva.

Kas jõululaual peab tingimata olema hapukapsas ja seapraad? Aegajalt võib ju sellist nuumamist endale natuke lubada, kuid on teisigi häid asju.

Üks põline jõulutoit on olnud kaalikavorm. Ilmselt ulatuvad selle retsepti saladused aega, mil Eestimaal kartulikasvatust veel ei tuntud – seega Põhjasõja-eelsesse perioodi, kui pea-mine toiduks kasutatav juurvili oli naeris. Paraku saab seda maiuspala väga harva maitsta. Praegusel aastaajal on saada mahlast, puitunud kiududeta kaalikat, mis asendab naerist päris edukalt.

Tegelikult algab selle roa valmistamine juba päev enne jõule, nagu väärikate pühaderoogade puhul kohane. Esmalt on vaja hoolitseda leivataigna eest.
Eelmisel õhtul võta 1 spl (lauapalli suurune kuulike) leivajuuretist ja sega see keraamilises kausis või puidust anumas 1 klaasi sooja (mitte kuuma!) veega. Lisa veidi rukkijahu, nii et tekiks paksu hapukoore taoline mass. Kata nõu toidukilega ja jäta juuretisemass hommikuni sooja ruumi seisma.
Hommikul sega juurde:
1 spl suhkrut
1 tl (mere)soola
1 spl rukkilinnaseid (triiki täis spl)
1 spl. nisujahu (triiki täis spl)
rukkijahu koguses, et tekib voolitav mass
Kergelt (seestpoolt!) võiga määritud ahjupott täida kaalikakuubikute ning läbikasvanud liha kuubikute seguga. Parema maitse saamiseks on kasulik osa lihakuubikuid lõigata soolalihast. Siis pole vaja rohkem soola selle roa sisse pannagi. Kaalika ja liha vahekord võiks olla 3 osa kaalikat ja 1 osa liha.
Nüüd tee käed külma veega märjaks (rukkijahutainas on väga kleepuv ning kuivade kätega leivataigna kallal nätserdamine sarnaneb olukorrale, kus habemik püüab lõhki läinud nätsumulli jäänuseid oma näolt eemaldada!) ja silu paraja suurusega pannkook, millega kata ahjuvorm nagu kaanega. Taignakihi paksus peaks olema 10 – 15 mm. Kogu see meistriteos aseta kuuma ahju. Alguses peaks ahju temperatuur olema vähemalt 250 – 300 kraadi C. Kui vormiroog on juba ahjuga harjunud (peale esimest 5 – 7 min) ning leivakooruke pealt natuke krõbedaks tõmmanud, tuleb temperatuuri langetada 180 kraadini. Siis võib lasta kaalikal rahus tunnijagu haududa.
Lauale sobib asetada kaalikavormi juurde ka auravad verivorstid ning kindlasti mõni maitsev salat. Need hiinakapsad ja jää-salatid võivad koos soojamaa viljadega jääda mõneks teiseks korraks. Jõuluõhtu lauale passib eriliselt just kodumaises mullas valminu. Kui detsembrikuisest metsast igal aastal kukeseeni ei leia, võib rahulduda sügisel purki pandu- ja keldrisse varutuga.

Järgnevalt üks meie peres armastatud salatitest:
mahe punapeedi ja õuna salat.
Alati ei pea peet koos küüslauguga esinema ja ainsaks alternatiiviks enne sööja osaks langemist ei pea ka viilutatult äädikas ligunemine olema. On teisigi suupäraseks saamise viise.
Keeda punapeedid, aga mitte liiga pehmeks, lase jahtuda ja koori. Riivi jämeda riiviga.
Koori hapukad, hõrgu maitsega õunad, eemalda südamikud-seemned ja riivi sama riiviga. Peedi ja õuna vahekord võiks olla 2 osa peeti ja üks osa õuna. Vastasel juhul oleks juba tegemist õunasalatiga, millel natuke peeti hulgas.
Sega vahekorras 2 osa(spl) sidrunimahla, 2 osa vett ja 1 osa mett kastmeks, vala see salatile ja sega.
Väga hästi sobivad täienduseks külmutatud pohlad, kui neid juhtub olema! Sobivad kõige paremini salatisse segamiseks ilma sulatamata – siis jäävad terveks!
Parema maitse saavutamiseks on soovitav salatil lasta külmkapis mõni tund seista.

Jõululaua lõpetuseks sobib ju natuke magusat ka. Siingi on hea kasutada vanu äraproovitud viise perele meelehea valmistamiseks. Põhjamaine viis kokale põhjendatud ja südamest tulevat kiitust jagada on söögilauas andunud vaikuses söömine. Järgnevat magustoitu on meie peres eranditult hardunud vaikuses söödud. Vahel katkestavad vaikust mõne sööja suust eriti tunnustavalt kostvad üminad, mis muide on ka täiesti aktseptaabel viis koka kiitmiseks.

Kohev kohupiimakreem antoonovkatega valmib kiiresti ka koba koka kätes. Selleks kulub:
½ l vahukoort,
½ l kohupiimakreemi – sobib nii maitsestatud kui maitsestamata kreem (või pasta),
2 suurt antoonovka õuna
suhkrut ja vaniljesuhkrut.
Vahusta koor suhkrutega, vajadusel vurista kohevamaks ja maitsesta ka kohupiimakreem või pasta.
Kui see on tehtud, alles siis toimeta õuntega. Koori, eemalda südamik-seemned, riivi peene riiviga ja sega koheselt kreemi sisse – muidu tõmbab õun pruuniks ja rikub magustoidu värvi.
Soovi korral võib lisada ka paki vahukooretugevdajat – kreem seisab paremini.
Hoida serveerimiseni külmkapis, aga kõige parem on muidugi kohe lauale anda!
Kaunistamiseks võib kasutada kõikvõimalikke hapukaid marju, mis on õnnestunud jõuludeni sügavkülmas alles hoida.

Loodetavasti pakkus pastoraadi köök selle aasta jõululauaks mõne hea vihje.

PS!
Jõululauas katke üks vaba koht juurde – jõululapsele ja neile, keda me ei näe, aga kes ometi on alati koos meiega. Ning söögipalvet ei saa ju ometi tol õhtul unustada!

Kuidas võid sa leiba võtta, mis sul tuleb Isa käest,
kui sa mitte ka ei tõtta teda tänama see´ eest?
Ei sa leiba ise saa. Taevaisa and on ta.
Nii ei pea sa unustama rooga võttes tänu anda.

Jõuluõhtul Teile kõigile mõeldes
Teie õpetaja.

Detsember - jõulukuu 2009 Viljandi Pauluse kirikus

2009-12-17T03:40:00.000-08:00

P 06.12 kl 11.00 Leeripüha jumalateenistus
2. advendipühapäev

K 09.12 kl 12.00 Keskpäevapalvus

N 10.12 kl 19.00 Siiri Sisaski kontsert

R 11.12 kl 19.00 Maarja-Liis Ilusa ja Koit Toome
kontsert

P 13.12 kl 11.00 Jumalateenistus
3. advendipühapäev

T 15.12 kl 19.00 Kontsert JÕULUPUUDUTUS

K 16.12 kl 12.00 Keskpäevapalvus

kl 18.00 Viljandi kitarriringi kontsert

L 19.12 kl 19.00 Anne Veski ja Revalia kammermeeskoor

P 20.12 kl 11.00 Jumalateenistus armulauaga
4. advendipühapäev

P 20.12 kl 19.00 Hanna-Liina Võsa ja Maria Listra
kontsert

E 21.12 kl 19.00 Rein Rannap ja Riho Sibul

T 22.12 kl 19.00 Dave Bentoni kontsert

K 23.12 kl 10.00 Paalalinna gümnaasiumi jõulukirik

N 24.12 kl 16.00 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus
kl 19.00 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus

R 25.12 kl 12.00 1. Jõulupüha oikumeeniline jumalateenistus

L 26.12 kl 12.00 2. Jõulupüha palvus

L 26.12 kl 14.00 Arsise käsikellade ansambli kontsert

P 27.12 kl 11.00 Jumalateenistus armulauaga
Johannesepäev

N 31.12 kl 16.00 Vana-aasta õhtu jumalateenistus

... neil polnud ruumi majas

2009-12-14T11:12:00.000-08:00

Jõuluevangeelium ei räägi mitte pühaduse tundest, mitte lumest mis sajab vaikselt, mitte rahust kus inimesed on oma kodudes vaikuses. Siin räägitakse hoopis vastu-pidistest asjadest. Raskest ajast, poliitilisest ebakindlusest, rahutusest.
Keegi ei rõõmustanud keiser Augustuse uuest käsust kirjutada üles kogu riigi rahvas. Riik oli suur ja võimas Rooma impeerium, mis pidi igavene olema. Rahvaid ja rahvuseid oli palju. Nii lõunas kõrvetava päikese alla kui põhjas, hangede keskel. Üleskirjutamine kuulutati välja sellepärast, et riik vajas raha. Sõjad neelasid kõik mis sisse tuli. Inimesed olid õnnetud – jälle mingi uus maksukoorem! Kuidas elame üle? Mida võtame ette?
Kõigest maisest kitsikusest hoolimata juhtus midagi mis pani imestama. Laps sündis väikeses linnas keset ööd, linnas mis ei olnud eksklusiivne ja tuntud, linnas mis lihtsalt oli olemas. Too linn ei olnud tähtis, aga sai tähtsaks. Kes oskas ette aimata et sellest väikelinnast jätkub juttu veel aastatuhandeid hiljem.
Polnud ruumi. Ei olnud kuhu minna. Noored inimesed ahastuses. Ega ometigi lapse sünnikoht ei saa olla tänaval, keset inimmassi, kus eeslid kisendasid, inimesed hõikusid ja ost-müük muudkui jätkus, nagu kommerts ikka on jätkunud läbi inimkonna ajaloo – küsimata ajast ja kohast.
Ja kõigest hoolimata sündis laps. Üllatav oli kuulda inglilaulu, täht süttis ja öövaikuses oli tunda midagi hoopis uut.
Käes on Jõulupühade aeg. Kodud on ehetega kaunistatud, postkaardid saadetud ja ettevalmistusi tehtud. Kas see oligi kõik? Kingid, ehted, toit? Jäi ehk midagi ära? Jäi ehk keegi ära?
Jõulud on püha aeg, sest tollal räägitakse jõululapsest. Jeesusest, kes tuli siia maailma abitu lapsena, aga ometi patuseid päästma ning maha rõhutuid koormast vabastama. Tooma sõnumit armastusest, mis oli nii suur, et Sõna sai lihaks. Jumal tuli inimeste juurde väikse abitu lapsena. Paljud peavad pühi tänavu ebakindluses ja ahastuses. Jutt on kogu aeg masendav – peab vähendama kulusid, peab üle elama. Paljud on mures oma tuleviku pärast. Kas pean vastu? Kas jätkub tervist?
Jõulude Issand tuleb meie juurde ka sellel aastal. Ta julgustab meid: „Jumala abiga oleme ikka siiamaani hakkama saanud. Paluge, siis teile antakse!“ Paluge, et Jumala tahtmine sünniks, mitte ainult taevas, aga ka maa peal. Meie enda elus. Mitte ainult pühadeaegses elus, vaid ka argipäevas. Et rahu ja turvalisus tuleks konkreetselt meie juurde, et ebakindlus meist kaoks ja saaksime tunda Jeesuse sõnu: “… vaata, ma olen koos teiega maailma ajastu otsani“ Palugem, et meil jätkuks kannatlikkust ja lootust olla üksteise ligi ning kanda ühiselt selle aja koormaid. Meie soovime ja palume jõulu-rahu. Seesmist rahu, sest väljas rahutus kestab üha.
Öö oli vaikne ja karjased imestasid ümber lõkke. Mis see kõik peaks tähendama? Nad jäid mõtteisse. Nii jääme ka meie selle aasta Jõulupühal. Me saame imestada Ju-mala headuse ja helduse üle. Tuleviku üle, mis ta meile pakub. Armastuse üle, mis end on meie südameis liigutanud.
Üks väike küünal peletab pimeduse ära. Suure pimeduse.
Vaata valgust! Vaata Jeesust! Vaata rahu!

Nüüd tule jälle rändaja, Petlemma tähte otsi!
Võid leida armu, eksija, uut lootust hingetroosti.
Kes tulid enne, leidsid tee ja igavese elu, tõe.
Arm, ilmu nüüd ka meile!

Viljandi Pauluse koguduse perele jõulurahu ja rohket Jumala õnnistust soovides
Morten Andersson
Ahvenamaa praost

PAULUSE JÕULUKIRI 2009

2009-12-14T10:54:00.001-08:00

Armas lugeja!

Lõppev aasta on olnud paljudele raske. Nii mõnigi meie seast on kaotanud töö ja leivateenistuse, paljude sissetulekud vähe-nesid ning töö säilimine on kahtlane. Kuna kogudus elab annetustest, mida tema liikmed ja toetajad jaksavad kokku koguda, võime tõdeda, et kirik elab igapäevaselt ja praktiliselt kaasa oma liikmete elumure-dele. Tänavuste Jõulupühade ajal on eriti selgelt mõistetavad eluvõitluses kogetud tunded, mis põhjanaabrite hulgas eriliselt armastatud ja meilgi tuntud jõululaulu sõnades kõlab: „Nii vaesele kui rikkale Sa, Jeesus, tule veel, et taevavalgus kõigile võiks paista eluteel.“ (KLPR 13) Koguduse osadus on meile ka nende pühade ajal võimaluseks igapäevase ole-lusvõitluse keskel hingele kosutust leida. Jõulukirikus kogeme ühiselt suuri väärtusi, mis meil alles püsivad hoolimata sellest, et näpud liigagi sageli taskupõhja üles leiavad. Just sellest Jumala armust, mida koguduse keskel meil jagamiseks küllalt jätkub, tahab ka käesolev leht Sulle pühadeks rõõmsat tunnistust tuua. A.D 2009 on olnud õnnistatud aasta Viljandi Pauluse kogudusele. Meie põline pühakoda on olnud avatud 123 korda jumalateenistusteks ja palvusteks. Kiriku-kontserte on toimunud 32 korda. Ristiti 13 last ja 20 täiskasvanut. Peeti kolm leeri-kursust ja konfirmeeriti 28 inimest. Laulatati 8 noorpaari. Maeti 27 lahkunut. Pühapäevakoolis käib kokku kümmekond last. Ka tänavuste leerilaste hulgas on olnud noori, kes esimese kokkupuute kirikuga on saanud juba pühapäevakoolist. Rõõmustav on seegi, et sagedamini on vaimulikku kutsutud eakaid koguduse-liikmeid koju külastama, et neile püha armulauda jagada. See on elav märk peredes tasapisi taastuvast kristlikust järjepidevusest. Meie kiriku hingekirjas on kokku ligi 4000 inimest. Sinna kuuluvad kõik meie kogu-duses ristitud ja leeritatud täisealised ini-mesed ning nende ristitud lapsed. 2009.a. jooksul on tänaseks oma liikmeannetuse tasunud neist ligi 400. Siin on meil sisemist kasvumaad veel olemas. Kogudus elab annetustest. Riik ei toeta kirikuid rahaliselt ega kata koguduse tegevuseks vajalikke kulusid. Võimalused kogudusele täiendavate vahendite saamiseks on aga äärmiselt piiratud. Koguduse jumalateenistuslikku osadust, mille ümber on koondatud palju olulisi kogukonda teenivaid tegevusi, aitavad ülal pidada vaid meie annetused. Seepärast tahangi Viljandi Pauluse Koguduse juhatuse nimel väga tänada kõiki, kes raskele ajale vaatamata on oma annetuse kaudu hoolitsenud kristliku järjepidevuse alalhoidmise eest ning teinud kirikule võimalikuks olla toetajaks ja Jumala armastuse edasikandjaks meie keskel. 2009.a oli ka kogudustes valimisaasta. Võime olla rõõmsad, et meie liikmete hulgas leidub teotahtelisi ja aktiivseid inimesi, kes tahavad ja julgevad ühendada oma teadmised ja jõu kiriku käekäigu parandamise ja arendamise nimel. Hoidkem siis ühiselt neid inimesi oma eestpalvetes, et nad ei väsiks ega tüdiks. Tundkem oma südames rohket rõõmu tänavustest Jõulupühadest. Aidaku usk Issandasse meid ka uue aasta teedel näha valgust, mis annab uut lootust ja väge. Õnnistust soovides Mart Salumäe Koguduse õpetaja

Pühapäevakooli uudised

2009-12-05T11:44:00.000-08:00

Pühapäevakoolis on advendiaegsed toimetamised. Tunnid on 06.12.; 13.12.; 20.12., siis jääme jõuluvaheajale ja uuesti kohtume 10.01.2010.

Ajalugu

2009-11-29T12:29:00.000-08:00

30. oktoobril 1866 pühitseti piiskopliku talituse ja piduliku jumalateenistusega sisse Viljandi maakirik, mis hakkas kandma püha Pauluse nime. Tollest päevast tänaseni on kirik ja kogudus läbi elanud rõõmu ja muret, õnne ja õnnetust, mis Eestile ja Viljandimaale osaks sai. Kogudus pole palju vanem kui kirik (Viljandi maakogudus asutati 1860. aastal). Mõlema kohta on säilinud üsna ülevaatlik arhiivimaterjali kogu. Kõige vanem dokument pärineb 1860. aastast. See on kihelkonnakonvendi otsus jagada senine suur Viljandi kogudus alates 1860. aasta 31.maist kaheks - linna- ja maakoguduseks. Esimeseks maakoguduse õpetajaks valiti Pauluse kiriku ehitamise mõtte algataja Ferdinand Hörschelmann, kes seni oli teeninud Viljandi Jaani koguduse abiõpetajana. Tema hoole all valmiski praegune pühakoda.

Pauluse kiriku projekteeris arhitekt Franz Block. 27. novembril 1863 astus ta ehituse juhataja kohalt tagasi, ameti võttis üle tema Viljandist pärit noor ametivend Mathias von Holst, kes viis ehituse lõpule.

Kiriku nurgakivi pandi 1863. aasta 29. juunil. Selle päeva laululeht on säilinud koguduse arhiivis. Ehitati pisut üle kolme aasta ning täna võime imetleda kunagiste meistrite kaunist tööd ja tänada Jumalat selle eest, et Ta on mitmetes sõdades ja tagakiusamise ajal lubanud sel pühakojal püsima jääda.

Kiriklikud talitused

2009-11-28T03:54:00.000-08:00

Jumalalaste suures peres jätkub rõõme ja muresid sünnist surmani. EELK Viljandi Pauluse koguduses on igal aastal arvukalt kõiki kiriklikke talitusi, mida meie kiriku traditsioon tunneb.

Ristimine on talitus, milles laps või täiskasvanu võetakse vastu kiriku liikmeks.

Konfirmatsioon ehk leeriõnnistamine on talitus, milleks valmistutakse leerikoolis õppides, et inimene saaks teadlikult tunnetada enda kuulumist kogudusse ja asuda täitma ristiinimese ülesannet.

Laulatus on abielu õnnistamine. Kõigil EELK konfirmeeritud täisealistel liikmetel, kelle õigusi pole seadusega kitsendatud, on õigus paluda, et koguduse vaimulik nende seadusliku abielu registreeriks ja laulataks.

Hõbe- ja kuldpulma talitus on väärikas rõõmupüha neile abielupaaridele, kellel on jätkunud õnne ja õnnistust aastaid ühist eluteed käia.

Matus on kiriklik talitus, milles meie keskelt igavikku lahkunuga ülestõusmislootuses hüvasti jäetakse ning leinajaid trööstitakse. Iga kristalse viimane ja vääramatu õigus on, et teda kristlasena ka maetakse.

Kontaktandmed

2009-11-28T03:27:00.000-08:00

Koguduse kantselei
avatud T-R 10-15
tel +372 433 4369

Koguduse sekretär
tel +372 433 4369

Õpetaja Mart Salumäe
tel +372 433 4369
mart.salumäe@eelk.ee

Juhatuse esimees Toivo Vilumaa
toivo.vilumaa@eelk.ee

Viljandi Pauluse koguduse pangaarve:
SEB a/a 10302007152005
SWIFT: EEUHEE2X
IBAN: EE191010302007152005

SWEDBANK a/a 221039206829
SWIFT: HABAEE2X
IBAN: EE132200221039206829